Kui muud sõltuvuste ravimeetodid osutuvad ebaefektiivseks, võib arstlik komisjon määrata elektrokonvulsiivse raviga patsiendi. See on kardinaalne meetod, kuid uuringud näitavad selle tõhusust peatades hingamisteede ja kõrvaldades patoloogilise iha narkootikume.
Elektrokonvulsiivne teraapia narkoloogias
Elektrokonvulsiivravi meetodit kontrolliti esmakordselt 1930. aastatel.vaimsete kõrvalekallete raviks. Itaalia professor Hugo Cherletti ja abiline leiutas selle välja.
Paljude riikide elanikud arvati pikka aega ECT-meetodit skeptiliselt ja nende suhtes kohaldati seadusandlikke keeldusid ja piiranguid. Kuid 1970. aastateks.olukord muutus ja psühhiaatrid suutsid tõestada sellise ravi ohutust. Hiljem kasutati seda neuroloogias ja seejärel narkoloogilises praktikas.
ECT on läbida elektrivool läbi patsiendi aju. Seega on põhjustatud pseudoepileptilised krambid.
Selle tulemusena leevendatakse psühhoaktiivsete ainete võtmisel tekkivat depressiooni ja muid psüühikahäireid. On tõendeid, et ECT aitab lõpetada võõrutusnähud ja vähendada narkosõltuvust.
Kuid ECT kasutamine on võimalik ainult patsiendi kirjalikul nõusolekul ja ainult siis, kui muud ravimeetodid on ebaotstarbekad.
Elektrokonvulssiravi kasutatakse ka alkoholisõltuvuse raviks. Blitz-kursuse tulemusena on ECT peatatud ja alkoholi kuritarvitamine kõrvaldatakse. Lisaks sellele näitab see meetod säilitusravi efektiivsust, mis aitab tugevdada ja pikendada alkoholist hoidumist.
meetod
meetodid elekterkrampravi hõlmab erivahendite kasutamise ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad:
- Konvulsatory koos korotkoimpulsnymi hoovuste.
- anesteesia.
- Lihasrelaksandid.
Intravenoosse manustamisega lühiajaline anesteesia viiakse läbi vastavalt ohutusstandardile. Samuti on protseduuri ajal lühiajaliste lihasrelaksantide abil kaasatud müopleegia. Nende ravimite vastuvõtmisega peaks kaasnema kunstlik ventilatsioon.
Pärast vajalike ettevalmistuste tegemist patsiendi ajus tekitatakse erineva intensiivsusega elektrivoolu, mida tekitavad konvulsorid. See provotseerib pseudoepileptikat. Skeem
Krambid iseenesest ei esine, kuid on olemas mitmesuguseid muudatusi närvisüsteemis, mis on iseloomulikud paroksismaalse peaaju aktiivsust. Patsiendi seisundi jälgimine kogu ECT-seansi vältel põhjustab vigastuste tekkimise ohtu. See võimaldab seda meetodit rakendada ka mõnede siseorganite ja luu-lihaste süsteemi raskete lesioonidega patsientide ravis.
Tänapäeva seadmetes raviks ise on muutunud kujul ja milline elektrilise stimulatsiooni ajju, mille tõttu on see muutunud nii lähedale kui võimalik füsioloogias neuroneid. Minevikus tekitasid ECT-seadmed sinusoidaalset vahelduvvoolu. Ta stimuleeris ülemääraselt närvirakke, mis põhjustasid komplikatsioone.
Convulsors, mida praegu kasutatakse, toodavad lühikese impulsiga rütmilist ristkülikukujulist voolu. Arstil on võime reguleerida voolu tugevust, impulsi kestust ja efekti sagedust. See võimaldab teil täielikult kohandada protseduuri üksikuid omadusi patsiendi ja tõhusalt tegeleda tuvastatud puudega.
Lisaks on teadlased välja töötanud ja rakendanud doseeritud elektrilise mõju. See skeem võimaldab minimeerida võimalikke tüsistusi pärast EKT protseduuri.
Elektrokonvulssiravi seansse korratakse iga päevaga üks kord päevas või kaks korda nädalas - vastavalt arsti otsusele.Ühe ravikuuri ajal kannatab patsient 6-8 krambi, vähem - 10-12.Pärast seda on vajalik pikk vaheaeg ja ECTga ravi jätkamine on võimalik alles 2-5 kuud.
Varasem ühiskonnas oli veendumus, et ECT põhjustab orgaanilise ajukahjustuse ja loob ohu epilepsia, kuid nüüd need müüdid debunked. Teadlased väidavad, et ECT-meetod on majanduslikult elujõuline. Igal aastal ravitakse kuni 2 miljonit alkoholist ja narkomaanlast kogu maailmas.
Elektrivool mõjutab aju erinevaid sünaptilisi süsteeme, sealhulgas:
- dopamiin;
- atsetüülkoliin;
- serotoniin;
- opiaadid;
- GABA-ergiline.
Selle tulemusena reguleeritakse neurotransmitterite kontsentratsiooni. Samal ajal suudavad arstid saavutada retseptori tiheduse ja tundlikkuse muutusi.
Pärast ECT-kursuse läbimist muudab patsient aju elektrofüsioloogilist aktiivsust. Kuu jooksul pärast ravi lõppu eesmistel lobis hakkavad domineerima aeglased rütmid. Selle tulemusena lühendatakse une REM-faasi ja selle kogukestus pikeneb vastupidi.
Lisaks on elektrokonvulsioonravi neurometaboolne toime. Ainult üks protseduur põhjustab neuronites proteiini tootmise paranemist.
Täiskasvanute rakkude ellujäämise ja kasvu ajal ajutine raku sünteesi sesoonsus paraneb. Nad on kaitstud edasise kahju eest. Mõnel juhul muutub neuronite atroofia kokkupuutel kemikaalidega pöördumatuks.
Clinic suur Convulsive arestimise mõjul elektrokonvulsatora mõnes faasid sarnane käigus epileptilised krambid. Patsient kaob koheselt teadvuse ja tema kogu keha kaetakse toonikukonsoolidega. See etapp kestab umbes 20 sekundit.
Rünnaku ajal laienevad patsiendi õpilased ja ei reageeri valgusele. Ta on suurendanud vererõhku, mis jõuab normaalsele pärast krampimist. Pulss, vastupidi, aeglustab krambihoogu ja pärast seda - kiireneb.
Kui krambid algavad, on inimese hingamine fikseeritud, kuid pärast krampide kadumist kaob kõik vegetatiivsed häired. Mõne sekundi järel patsiendi normaalset hingamist, siis läbib naha tsüanoos, südamerütmi on taastatud. Isik hakkab reageerima välistele stiimulitele ja teeb spontaanseid liikumisi.
Pisut hiljem patsiendid jätavad sageli pool tundi magama ja pärast seda nad ärkavad selge teadvuse. Mõnda aega on patsient kaotanud mälu, mis ainult vähendab järgmiste protseduuride hirmu.
Lisaks suurtele krambihoogudele on ECT-sessiooni ajal võimalik ka teisi:
- Aeglane.
- on sobimatu.
- Unkaused.
Krambihoogude hilinemisega ei alustata kohe toonilisi krampe. Esialgu täheldatud peiteaeg, mis kestab umbes 10-15 sekundit, kuid mõnikord hilineb 1-1,5 min. Elektrilise voolu mõjul kaotab patsient kohe teadvuse ja muutub täielikult immobiliseerituks, kuid mõnikord on algmootori automatiseerimine.
Samal ajal registreeritakse järgmised andmed:
- vegetatiivsed reaktsioonid;
- suurendas higistamist;
- laiendatud õpilased;
- kontrollimatu süljeeritus;
- impulsi aeglustumine.
Tonic krambid järk-järgult suurenevad. Need katavad kogu keha, seejärel liiguvad kloonilises faasis ja ka suured kehas. Kui
Convulsive annus ebapiisav arendab aborti fit, ja kohe pärast rikkevoolu patsiendile. Seda seisundit iseloomustab lühiajaline teadvusekaotus. Lühiajalised toonilised krambid ilmuvad lõpus, kuid kloonilises faasis ei ole üleminekut.
Kui inimene ajal ECT mõjutab praegu puudub annus koos madalpinge tundub nesudorozhny sobib. See kestab 20-30 sekundit - vähem kui katkestan. Patsient kaotab teadvuse lühikese aja jooksul, samal ajal kui arstid määravad näo lihaste müokloonilise jerkimise.
Kõige ohtlikum on ebatervislik hood, mistõttu tuleks seda vältida. See on täis raskemaid komplikatsioone kui muud krambihood.
näidustused
Elektrokonvulsiivravi määramise näited on:
- Alkohol ja narkomaania.
- Tõsised võõrutusnähud.
- Korduvuse oht.
- Diagnoos ravimite ärahoidmiseks.
ECT on sageli ette nähtud raskete afektiivsete häirete, pettumuste, hallutsinatsioonide eemaldamiseks, mis kaasnevad psühhoaktiivsete ainete vastuvõtmisega. Praegu peetakse seda tehnikat kõige ohutumana üldanesteesia all. Seetõttu on ette nähtud isegi riskirühma kuuluvatele patsientidele: eakad, lapsed, rasedad naised, raskete KNS-i haigustega patsiendid.
seanss Hoolimata tõestatud ohutusest, on elektrokonvulsiivravi meetod tõsine sekkumine, mis viiakse läbi ka üldise anesteesiaga. Seepärast määratakse see ravimeetod pärast põhjalikke laboratoorseid uuringuid, sealhulgas südant, veresooni ja luu-lihaste süsteemi.
Enne protseduuri uurib patsient terve rida spetsialiste. Lisaks psühhiaatrile, terapeudile, kirurgile ja narkoloogia eksperdile peavad patsiendid mõnikord külastama neuroloogi, otolaringoloogi ja teisi spetsialiste. EKG ja rindkere röntgenikiirgus on kohustuslikud ja mõnikord on vajalikud luude ja liigeste luud.
ECT-sessioon toimub spetsiaalselt varustatud kontoris, ühine ruum ei sobi selle jaoks. Enne protseduuri patsient ei tohi midagi süüa, kuna kokkupuude elektrivooluga võib põhjustada iiveldust oksendamise vastu.
Ravi viiakse läbi lamamisasendisse. Patsient lukustas rihma ja särgi nuppe, eemaldas kingad. Kui suus on eemaldatavad proteesid, eemaldatakse need, kõik nähtamatud ja juuksed klambrid eemaldatakse naistelt.
ECT büroos tuleks ette valmistada süstlad ja protseduurivahendid ning hädaolukorras kasutatavad ravimid:
- südamehaigused;
- tähendab hingamise stimuleerimist;
- hapnikusilinder;
- rätikud lõngaga villa ja marli kohta;
- suu väljavaated;
- keelehoidjad;
- meditsiiniline alkohol;
- jood;
- naatriumkloriidi lahus elektroodide märgamiseks;
- surve mõõtevahend.
Enne protseduuri on elektroodid niisutatud isotoonilise naatriumkloriidi lahusega ja seejärel manustatakse patsiendi pea nii täpselt kui juuste kasvujoon. Sama lahendust ravitakse patsiendi pea. Seejärel ühendatakse konvektor elektroodidega elektrilöögi külge.
Pärast patsiendi aju ettevalmistamist hakkavad nad tegutsema vahelduvvooluga 127 ja 220 V. Pinget muudetakse konvektoril ennast, juhindudes instrumendipaneeli näidikutest. Voolu mõju pikeneb 0,1 kuni 1,5 s, pikem kokkupuude võib olla kahjulik.
Arst määrab igal üksikjuhul kokkupuute kestuse individuaalselt, lähtudes patsiendi reaktsioonidest. Esmane kokkupuude on tavaliselt 0,5 sekundit, minimaalne pinge on seatud 70-80 V. Esimene krampidevaheline annus viib lühiajalise teadvuse kaotuse, krambid sageli ei esine.
Pärast paar minutit korratakse protseduuri, suurendades pinget 10 V võrra ja suurendades ekspositsiooni 0,2 s võrra. Kõrgepinge on vähem traumaatiline kui pikaajaline kokkupuude vooluga, nii et kõigepealt suurendage pinget.
Järgmiste seansside ajal kasutatakse pingeid ja kokkupuuteid, mille puhul varem esines krambihoog. Vastasel juhul suurendatakse neid parameetreid, kuid pole soovitatav pinge ületada 120 V ja elektrivool ei tohiks kesta kauem kui 0,9 sekundit.
Mõnikord on ravi ajal patsientidel konvulsioonilävi vähenenud. Sellistel juhtudel võib tavaline konvulsiooniannus põhjustada liiga intensiivset manustamist. See näitab varem seatud parameetrite vähenemist( 10 V ja 0,2 s).
Pärast elektrilöögi põhjustamist krambihoogude tõttu lülitatakse seade välja ja elektroodid eemaldatakse. Et vältida patsiendi keele või põse hammustamist, sisestab õde matsaraha patsiendile. See võetakse välja alles pärast arestimise lõpetamist ja patsient purustab lõualuu.
. Samuti paigaldatakse patsiendi all selja taga rull. Sellisel juhul peate hoolikalt jälgima, et inimene ei pista nägu padja all, vastasel korral võib ta lämmata.
Kuigi krambid kestavad, ei saa patsiendi hoida, sest see võib põhjustada dislokatsiooni või murdmist. Kui krambid peatuvad, tõuseb inimene oma pea, pöörab selle ühel küljel ja sealt kogunev seede eemaldatakse suust.
Mõnikord peatub patsient pärast sobivust mõne sekundi jooksul hingamist. Selle taastamiseks laskub patsient õrnalt rinna põhja alla.
Kui krambihood on möödas, patsiendi kohe ärkab ja saab hakata toime mõttetu õigusakte:
- juhuslikult vaatan;
- riided;
- voodi levib;
- proovige põgeneda.
Patsient vajab sel ajal erilist järelevalvet. Ta pannakse diivanile, mida kontrollib tema hingamine ja impulss. Mõne minuti pärast peaks ta rahunema.
Video istungil elekterkrampravi:
kõrvaltoimed ja vastunäidustused
Absoluutsed vastunäidustused EKR raske südamehaigus ja veresoonte;
- tõsised müokardi muutused;
- angiin;Pärgarterite
- sclerosis multiplex;
- üldine ateroskleroos;
- hüpertensioon;
- tromboflebiit;
- südamehaigused dekompensatsiooni faasis.
Elektrokonvulsiivset ravi ei tohi määrata ka selliste haiguste korral, millega kaasneb luumurru tekke oht. Nende hulka kuuluvad:
- deformeeriv artriit;
- osteomüeliit;
- osteoporoos;
- liigeste mobiilsus;
- hiljutised luumurrud.
Lisaks absoluutne vastunäidustused ECT kuuluvad KNS, kaasa arvatud Parkinsoni tõbi, infektsioon, mädaste tõbi, maohaavandeid, neeruhaigus, maksa ja hingamisteid.
ECT-d võib kasutada, kuid see ei ole soovitatav järgmistel juhtudel:
- hüpertensioon esialgses etapis;
- vanad luumurrud;
- südamehaigus hüvitusetapis;
- reieluu või kubemepõletiku
.
Pärast elektrokonvulsiivravi seanssi on võimalikud kõrvaltoimed, mis on oluline teada. Nende seas:
- ajas ja ruumis orienteerituse kaotamine;
- segaduses teadvus;
- enesehinnangu rikkumine;
- amneesia;
- pearinglus;
- difuus;
- peavalu;
- kahjustatud kontsentratsioon;
- üldine nõrkus;
- unisus;
- on psühhomotoorne segadus.
Nõrkus ja uimasus on seotud anesteesiaga. Need sümptomid, nagu enamik teisi, toimuvad tavaliselt mõne tunni jooksul pärast protseduuri lõpetamist.
Samuti on võimalik rõhku ja südame löögisagedust suurendada lühiajaliselt. See kõrvaltoime on tingitud tegurid nagu suurenenud aktiivsusega sümpaatilise-neerupealise süsteemi mõju elektrivooluga vasomotoorsete keskus ja epileptiformne krambid.
Efficiency
Praegu on palju uuringuid, mis võimaldavad hinnata tõhusust elekterkrampravi. Niisiis, aastal 2003, Briti arstid on näidanud, et ECT aitab ravida raske depressiooni, enesetapumõtete ja psühhoosi põhjal stimulaatorite kuritarvitamist. Eksperimendis osales 3 rühma: üks anti platseebot, teised - antidepressandid, teised olid avatud ja näitasid paremaid tulemusi.
tegid ka Ameerika teadlased oma uurimistööd. Nad uurisid kogu riigis tervishoiutöötajate kogemust ja leidsid, et 70% -l patsientidest, kellel on östrokeemia, on oluliselt paranenud. Samal ajal saavutas stabiilne remissioon 30-50% kõigist patsientidest.
Ameerika Ühendriikide eksperdid väidavad, et elektrokonvulsiivne teraapia on kõige efektiivsem "topeltdepressiooni" raviks, mis areneb düstüümia taustal. Samuti väidavad nad, et seda meetodit on soovitatav kasutada juhtudel, kui tegemist on depressiooniga, mis tekitas sõltuvust alkoholist või narkootikumidest. Selle stsenaariumi korral vähendab depressiooni kaotamine loomulikult stimulantide iha vähenemist.
Venemaa narkoloogid uurisid 92 opiaadisõltuvust põdevat patsienti. Mõnda patsienti raviti EKG-ga, ülejäänu - traditsiooniliste meetoditega. Teadlaste aruandes öeldakse, et elektrokonvulsiivne teraapia kõrvaldab opioidide patoloogilise atraktiivsuse ja peatab abstinentsi sündroomi 3 korda kiiremini.
Arvamused
Patsiendid tervikuna reageerivad elektrokonvulsiivsele ravile üsna skeptiliselt. Neid esialgu hirmutab kõrvaltoimete loetelu, samuti protseduur ise, mille käigus inimene kaotab teadvuse, kogeb krampe ja siis ei mäleta midagi. Paljud isegi võrdlevad EKT-d koos karistusraviga.
Patsiendid, kes said sellist ravi, täheldasid paranemist. Nad on märgatavalt leevendanud võõrutusnähte ja vähendanud alkoholi või narkootikumide iha.
Kuid patsiendid näitavad, et pärast iga seanssi on pärast anesteesia ja protseduuri ennast ebameeldivast taastumisajast. Sellega kaasneb nõrkus, amneesia, täielik desorientatsioon.
Lisaks sellele ütlevad inimesed, et enne iga protseduuri olid nad kohal hirmuga. Nende tegurite tõttu ei too kõik patsiendid ravi lõpule.
Vene arstide sõnul on ECT-de kulg eriti efektiivne juhtudel, kui alkoholi ja narkootikumide võtmisega kaasnevad järgmised komplikatsioonid:
- Maniaalne deliirium.
- Raske depressioon enesetapu riskiga.
- Catatonia.
- Psühhoosid, kellel on keelduda süüa ja juua.
Mõned arstid usuvad, et elektrokonvulsiivravi maksimaalne toime saavutatakse haiguse alguses, nii et ravi selle meetodiga tuleb alustada võimalikult varakult. Kuid ECT nimetamine eeldab patsiendi põhjalikku uurimist ja mitmete spetsialistide - psühhiaatri, narkoloogia eksperdi, neuroloogi ja terapeudi - suunamist.